Tere tulemast rohkem kui 900 aastase ajalooga Otepääle. Koht, kus aastasadu on kohtunud ajalugu, sport ja kultuur. Otepää olulisus on saanud kirjalikult märkimist juba Eesti muinasajal, s.o 9.märtsil 1116. aastal. Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Hoolimata paljudest vallutusretkedest Otepää elanikele, on olnud nad visad ja jäänud ellu.

• Ugandi oli 900 aastat tagasi ajalooline Eesti maakond Kagu-Eesti piirkonnas, mille olulisemaks keskuseks oli Otepää.
• Viljandis asuv 1920. aastal asutatud Ugala teater on nime saanud Ugandi järgi.
• Lätikeelne nimetus Eesti kohta Igaunija on tulnud Ugandi järgi.

Otepää linnamägi, mis asub Ugandi Restos vaid mõnesaja meetri kaugusel, on pika ja väärika ajalooga. Seal paiknes üle poole aastatuhande muinaseestlaste linnus ja seejärel ligi paar sajandit 1224. aastal püstitatud kivilinnus. 

12. sajandi alguses oli Otepääst üks Kagu-Eesti olulisemaid keskusi. Muinasaja lõpus, 13. sajandi esimesel veerandil oli Otepääst kujunenud Ugandi maakonna peamine võimukeskus. Võimalik, et kui ajalugu läinuks teisiti, oleks Otepää ka täna Tartust tähtsam keskus.

Ajalooline linnamägi on andnud Otepääle nime, sest siin asunud linnuse kuju meenutas karu ehk oti pead (’pää’ = pea). Otepää linnus esineb Henriku Liivimaa kroonikas Odenpe ja Odempe nime all, mille tähendus on “karu pea”. Samuti Vene kroonikad, mis kutsuvad seda “Медвежья голова” (“karu pea”).

Otepää esmamainimine 1116.aastal on seotud Novgorodi vürsti juhitud Otepää sõjaretkega, mida peeti väga tähtsaks sündmuseks kogu Kiievi-Vene riigi alal.

1116. aasta sõjakäik Otepää elanikele ilmselt mingeid püsivamaid tagajärgi kaasa ei toonud. Pole andmeid, et otepäälased oleksid järgnevalt pidanud Novgorodi vürstidele andamit maksma. Linnus ehitati üles ja kindlustati tugevamaks. Sellest hoolimata rüüstati, põletati ja ehitati linnust järgnevatel aastakümnetel korduvalt. 1192. aastal põletasid linnuse Novgorodi vürsti Jaroslav Vladimirovitši väed saagiretke käigus. Henriku Liivimaa kroonika teatel süüdati linnus uuesti põlema 1208. aastal, seekord Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Tālava latgalite ja liivlaste väe poolt. Kaks aastat hiljem piirasid Otepää linnust Novgorodi ja Pihkva vürstid, kuni seesolijad nõustusid maksma piirajatele raha. Hiljem samal aastal saabusid sinna taas riialased, kes linnuse vallutasid ja põlema panid.

1223. aasta alguses puhkes Ugandis orduvastane ülestõus, mille käigus Otepääl olnud orduvennad ja teised sakslased tapeti või vangistati. Ülestõusu mahasurumise järel läks Ugandi Tartu piiskopile, kes laskis vana linnuse kohale rajada uue kivilinnuse, sest Otepää oli toona piiskopkonna keskuseks. 

1343. aasta jüriöö ülestõusu ajal asus siin Tartu piiskopi vägede staap Johan Üxkülli juhatusel. Otepää piiskopilinnuse hävitas ordu 1396 ja seda enam ei taastatud.

Pärast Tartu piiskopkonna tekkimist kadus Ugandi nimi kiiresti ja kasutusele seda enam ei võetud. Alles 1928. aastal kaaluti võimalust nimetada Tartu- või Võrumaa Ugandiks. Riigikogu juhatus pöördus selles küsimuses Tartu Ülikooli poole, mille esindajad seda mõtet ei toetanud ja nii see mõtteks jäigi.

Otepääl on pühitsetud Eesti rahvuslipp. Esimese sinimustvalge lipu pidulik pühitsemine toimus 1884. aasta 4. juuni õhtul Otepää pastoraadi saalis. Pühitsemisaktsioon ei andnud aga sini-must-valgele lipule veel elu- ega avaldamisõigust. Lipp peideti Tartus EÜSi korterisse oma aega ootama.

24. veebruaril 1918. aastal kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja esimene iseseisvuse põhidokument – Eesti Maapäeva Vanematenõukogu “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Peagi alanud Saksa okupatsioon surus lipuvärvid küll mõneks ajaks jälle põranda alla, kuid 21. novembril 1918. aastal tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks.

Aastasadade jooksul on säilinud Otepää võlu – maaliline maastik, millel on ka rikas ajalugu. Tänapäeval on Otepää tuntud kui Balti riikide tuntuim talispordikeskus, kus puhkamise võimalused on piiritud. Sportlikul Otepääl kihab elu igal aastaajal – lumega saab linn talvepealinna tiitli, suvel aga meelitab künklike metsaradade ja järvesilmadega nii kalastajaid kui ka rannaelu nautijaid.

Ugandi Resto on osa Otepää loost, pakkudes külalislahkust ja maitserikast toiduelamust. Lisaks suurepärastele sportimisvõimalustele, mida siinsed maastikud on pakkunud juba aastakümneid, võlub Otepää oma külastajaid ka võrratu kultuuripärandiga. Tule Otepääle, kus ajalugu, sport ja kultuur kohtuvad ning koge enda meeltega kaunist Talvepealinna, mis on vaatamisväärsus aastaringselt.